Keskuratteabmitmespäev, ma magasin!

Osa teist on kindlasti näinud filmi "Fat Pizza", samad tegelased on iganädalases seriaalis "Pizza" - selline on töökultuuri reaalsus paljudel tööpostidel.

Vahepeal olen ise küll nädalakese tööluusi teinud, kuid olen saanud igapäevaseid raporteid Kaupsilt.

Esimesel päeval räägiti ohutusest ja mainiti mitu korda, et alkoholi ja muude heade substantside mõju all ei tohi tööl olla. Pidavat veel pistelised puhumis,- ja narkotestid olema. Ohutus on meie firmas esikohal!

Tööpäev algab kell 7:30. 1 mees tuli 1 päev kell 10 tööle, liiga hea laine oli. Ülemus lubab ikka pidevalt õigeks ajaks tööle jõuda, mõnikord see õnnestub.

Suitsu tehakse õues, kuid piibu jaoks on eraldatud omaette ruum ühes merekonteineris. Piip täidetakse ülemuse nõu, hau ja kuludega. Põhja 1 tukk kivi, peale rohelist lehte. Antakse piip kätte ja uks kinni, nii käivad kõik kordamööda piibul. Kõff-kõff ja raha tuleb. Ülemus mainis, et tema käest saaks Viagarat ka.

Ametlikult on ette nähtud lõunapaus 1 tund. Tegelikkuses on 1-2 tundi: süüakse natuke, käiakse ujumas, väike piip ja nii see prole aeg lendab.

Tööalaselt on kogu asi 1 suur nali. Keegi ei tea, mida täpselt teha, paljud torud on valesse kohta pandud/panemata jäätud. Seega tuleb üleslõhkuda kõnniteid kaevata üles muru. Tavaline on, et tuleb juba paigaldatud vihmutid üles kaevata, siis tuleb haljastus, ajab augud kinni, siis tuleme meie ja paneme õiged vihmutid. Ülemuse õppetund nr 1 - haljastusmehed on munnid. nr 2 - neile tuleb ehitada lõkse, et nad jala ära murraks, lubas hiljem näidata kuidas.

Tööpäev lõpeb ametlikult kell 1600, kuid mehed muutuvad väga rahutuks, kui kl 1500 juba minema ei saa. Palka makstakse ikka 8 tunni eest, niiet "don't worry get paid!".

Niisiis õppetund tervishoiupoliitikutele:

inimese tervis algab töökultuurist. Ei tohi tööl lasta prolet tappa ning tuleb kasutada preventatiivselt herbaalseid substantse. Viimast muidugi möödukalt ja otsese ülemuse range järelvalve all.

140. päev

Tagasi tsivilisatsioonis.

Kununurras sai veedetud veidi üle 2 nädala. Kui lõpuks sain mangosid korjama, siis sain aru, et see töö ei ole minu jaoks. Palavus on talumatu ja mangodest pritsib välja mahla, mis söövitab käenahka. Peale esimest päeva mangopõllul istusin autosse ja kimasin Perthi poole. Sõitsin ainult päeval, kokku 3 päeva/ 3500 km. Teepeal õnnestus näha ka põõsatulikahju:


Ehk siis Perthis. Kaups üüris vahepeal korteri, seega nüüd ei pea enam hostelis hängima.
Eila mõtlesime, et peaks tööle hakkama. Käisime vestlemas, anti särk ja saadeti poodi saabaste järele, vähemalt saime tasuta saapad.

Istutame nüüd vihmuteid. Töö näeb välja umbes nii: