Grüne Partei. vol I

Marek pistis häbelikult oma karvase nina partei ukse vahelt sisse ja üritas salamisi oma laua taha istuma hiilida, et päev vaikselt arvuti taga nahistades mööda saata. Poolel teel kuulis ta Parteisekretäri karmi käsku: "Marek, kohe minu kabinetti!". Marek tõmbas saba jalgevahele ja liikus vaikslet bossi kuubiku poole, teda saatis pükste säärtest tilkuv porinire. Tubli rohelisena ei põleta ta fossiilseid kütuseid enda rasvase keha ümberlokeerimiseks, vaid jalgratast. "Valimised on tulemas" alustas roheline füürer oma juttu, ".. programmi on vaja, millega pööblit hullutada". Marek teadis, et ühel päeval see juhtub, kuid ta ei oodanud, et see karm käsk antakse täna.
Marek oli haritud mees ja ta teadis, et masside hullutamiseks on vaja veenvat sümboolikat. Ta otsustas joonistada lipu. Lipp nägi välja umbes nii: