Üheksas päev

Meie kõnekeelde oli juba juurdunud sõna kosher. Mitte, et me juudid oleks, kuid vaatasime, et kui juutidele on mingi asi kosher ehk vastab juudi tavadele ja seadustele, siis ei saa ju see mitte halb olla. Väljavalitud rahvas ikkagi ju. Niisiis kasutasime sõna kosher sünonüümina sõnale hea, kõlbeline, söödav, joodav etc.

Kolmapäeva õdakul tuli Kaupsil ketserlik mõte juua kosher vein ära. Nagu barbaritele kohane, ei kandnud me korgitseri endiga kaasas. Arvasime viimase üleliigse pagasi hulka. Seepärast tuli kasutada käepraseid vahendeid. Mõne aja pärst oligi kinga ja hammaste abiga kosher veinil kork maas. Esimene kahtlus tekkisgi korgi ära võtmisel: pudelis olnud ollus hakkas üle ääre ajama.

"Elu", mõtles Borman.
"Goid", mõtles vein.

Peale selle olluse nuusutamist ma selle veiniga kaugemale ei söandanud minna. Elu on liiga lühike, et juua halba veini. Kaups arvas muidugi, et vaevaga teenitud ja jõuga lahtikorgitud veini ei tohiks raisku lasta. Ellu jäi.

Pilte saab näha siit.