Monday, November 27, 2006

Grüne Partei. vol V

Peale pikki vaidlusi juhatuses olevate juutidega loobuti päikesemärgist ja töötati välja uus kontseptsioon. Läbivaks motiiviks sai muidugi roheline ja, et ka noori kaasta, oli vaja logol herbe kujutada. Marek hüppas vaimustusest toolilt püsti ja deklameeris püüdlikult: "Ehkki võilill sisaldab mitmeid mõrusid aineid, söövad enamik kodu- ja ka metsloomi võililli meelsasti." "See on meie erakonna peegel, me tahamegi olla nagu võilill!". Samuti kinnitati slogan. See kõlas nii: "Rohelised Maa eest!".
Kahjuks juhtus nii, et kujundaja, kes kohalikku keelt ei mõistnud, tegi enne pressi saatmist logole natuke tuuningut ja täiesti juhuslikult vahetus sloganis sõnade järjekord...

Thursday, November 23, 2006

Raport

November 23. On hea meel märkida, et riiklik "Welcome 2 Estonia" kampaania ei ole lihtsalt rahva raha raiskamine, vaid on kandnud ka vilju. Eesti on geopoliitiliselt tähtis lokatsioon. Suurriikide valitsejad külastavad meie liiduvabariigi pühitsetud pinda ja puudu on veel paavsti jumalik puudutus. Just seeläbi karastub meie demokraatia.
Kui seni on sisepoliitilistes küsimustes märatsenud vaid kohalik pööbel, siis nüüdseks valutavad ka Moskva edumeelsed noored Eesti siseasjade pärast hüsteeriliselt südant. Head otsused sünnivadgi arvamuste paljususe läbi. Jääb vaid üle loota, et selline tendents näitab tulevikus kasvutrendi ja võime peatselt näha tänavarahutusi Pariisis, kus pööbel protesteerib mõne korrumpeerunud ministri valitsuses oleku üle.
Idee mässajatele: Kuna president põõsa visiidi ajal on Eestis suhteliselt raske meeleavaldusi korraldada nii, et see ka telepilti jääks, siis võiks seda teha näiteks Riias, Eesti saatkonna ees. Usun, et see oleks päris suur hitt ka välismaistes telekanalites.

Wednesday, November 15, 2006

Raport

November 15. Tundub, et mõni vaenulik välisriik on korraldanud diversiooniakti ilma pihta. Herman spekuleeris ka võimalusega, et saabunud on talv ja see jama kestab veel mitu head (sic!) kuud, samuti ei olevat sellel nähtusel poliitilist alatooni.
Olukord on vaatamata halvale ilmale ärev. Pööblit märatseb hullnult tänavatel, avaldades meelepaha karusnahksete nülgimise üle. Selliste meeleolude eskaleerumisel on oodata kevadel lauluväljakul üritust, kus pööratakse tähelepanu juurviljade kannatustele. Loosungi "Kapsal on valus" alla kogunevad kõik endast lugupidavad kultuuri- ja muusikagurud.
Järeldus: rahval on elu liiga heaks läinud, selle asemel, et nautida majanduskasvu ja shopata Viru keskuses, tegelevad nad konfliktide otsimisega. Katoliku inimese jumalakartlik hing vajab kannatusi, et teenida paremini oma jumalat ja seeläbi õndsaks saada. Lätti demokraatia ja mulgikapsaste vägivaldne eksportimine oleks seniste sündmuste loogiline jätk.

Thursday, November 09, 2006

Burning down the house...

Demokraatia on vahva. Iga 4 aasta tagant peab erakond tegema investeeringuid, et pööblile meeldida. See äri on karm, riskid on suured, sest pööbli meel on heitlik, kunagi ei saa on investeeringu tasuvuses kindel olla. Paljud vaatavad seda vaatemängu pealt ja tõdevad elutargalt, et poliitika on räpane ja kellegi poolt pole valida. Nad ei mõista, et omaette vandumine ja mõtetes maailma parandamine on passiivne nõustumine pööbli tahtega ning jätavad oma mandaadi taskusse, lootusega, et saab ehk sõja ajal kuivikute vastu vahetada. Eestlased on alalhoidlik rahvas ja ajalooline mälu teab pajatada, et poolte valimisega kaasnevad riskid...

Demokraatia huvid tuleb ika esikohal hoida ja mandaat kähku sularahaks vahetada. Liiatigi, et on olemas oht, et rahvas ei anna järgmistel valimistel piisavat mandaati, et demokraatiat teostada.

Sunday, November 05, 2006

Grüne Partei vol IV


Marek viskas vilunud liigutusega õunasüdame prügikasti poole, samal ajal mõeldes, kuidas esimene kompostiks muutub ja kasvatab palju kvaliteetset rohelist kraami. Marekil polnud ainult üks prügikast, nagu paljud asjatundmatud võivad arvata, sama oli tal sõpradega.


Agu ei olnud Mareki ainus sõber ja aatekaaaslane. Oli veel palju inimesi, kellele meeldis roheline värv, kuid paljud neist astusid K-tähega erakonda, sest niii oli kasulik. Nemad ei olnud kõige usaldusväärsem kontingent, nimelt olid nad liiga pragmaatilised ja oleks vajanud tehisintelligentsi, mis meenutas Marekle ühte sõpra...

Tanel oli rahvamees. Tartu inimesena oskas ta saada kaifi looduses leiduvatsest taimedest. Ilmselt need kaks asjaolu ühendasid neid Marekiga. Talle meeldis rahvaga suhelda, ajada ümmargust juttu ja jätta sofistikeeritud muljet. Leidus sadu inimesi, kes olid nõus tema jutu eest raha maksma. Ta lausa vajas publikut ja erinevaid lavakogemusi. Ükskord oli ta nii tähelepanunäljas, et otsustas ajada eduka firma pankrotti, et moratooriumi kogemust saada. Morah oli talle armuline ja nagu alti, väljus ta ka sellest ekstreemsest situatsioonist võitjana.

Marek otsustas kasutada seda inimlikku nõrkust Partei hüvanguks. Ei läinud kaua aega mööda, kui ilmus lugu ühes IT suuunitlusega seltskonnaajakirjas. Kõik oli nagu peab: erootilise alatooniga pildiseeria, success story, inimlikud teemad ja nagu muuseas mainitakse ka Parteid.

Marek liigutas oma suuri kõrvu, kirjutas aruannnet Juhile ja nohises rahulolevalt räpiriimi „green shit, smelly green shit....”.