Burning down the house...

Demokraatia on vahva. Iga 4 aasta tagant peab erakond tegema investeeringuid, et pööblile meeldida. See äri on karm, riskid on suured, sest pööbli meel on heitlik, kunagi ei saa on investeeringu tasuvuses kindel olla. Paljud vaatavad seda vaatemängu pealt ja tõdevad elutargalt, et poliitika on räpane ja kellegi poolt pole valida. Nad ei mõista, et omaette vandumine ja mõtetes maailma parandamine on passiivne nõustumine pööbli tahtega ning jätavad oma mandaadi taskusse, lootusega, et saab ehk sõja ajal kuivikute vastu vahetada. Eestlased on alalhoidlik rahvas ja ajalooline mälu teab pajatada, et poolte valimisega kaasnevad riskid...

Demokraatia huvid tuleb ika esikohal hoida ja mandaat kähku sularahaks vahetada. Liiatigi, et on olemas oht, et rahvas ei anna järgmistel valimistel piisavat mandaati, et demokraatiat teostada.