32. päev

Kolmapäeva hommikul kell 7 sai Sydney elust kopp ette. Otsustasin, et hakkan puuviljasid korjama. Kängurumaa ettevõtjad ei oska ilmselt antispämmvara kasutada, millest tulenevalt ei reageeri nad meilidele. Õpetussõna meilisaatjatele:

"Enne meili saatmist, helista subjektile ning hoiata sissetulevast eekirjast".

Ehk siis nii kui orjapidajatele kõne teha, on tööots garanteeritud. "Tulge kohale, ootame teid!", nagu meie omanik tol hommikul teatas.

Guugel on ruulib. Maps.google.com koostas juhendid Weikeriesse sõitmiseks: kokku u 1400 km. Asusime kell 1700 teele. Saime teada, et meie armas roheline kommodoor konsuumib trassil bensiini oktaanarvuga 91 täpselt 10L/1ookm.

Kui senini olime näinud loomaaias kängurut külili lamamas (elavana), siis seekord nägime päris känguru ära. Ka seekord ta lamas, kuid teepeal ja mina ei olnud esimene, kes temast üle sõitis. Jube kolks käis põhja all, selle tulemusena valgus känguru mõistusenatuke teepeale laiali, sellest näeb galeriis elutruumat pilti...


Olin juba 1000 km jutti ära sõitnud, muidugi vahepeal tankisime ja tegime ühe burksipeatuse, kui Kaups otsustas magama jääda. Kell oli u 5, mõtlesin, et võitlen lõpuni, kuid uni võitis seekord, 200 km enne sihtpunkti tegin 2 tunnise uinaku teeääres.

Kui Weikeriese jõudsime, oli esimene koht kohalik pagaritöökoda, kus sai keha kinnitatud ning seejärel vaatasime oma kapitalisti üle.

Kui tööga oli asi selge, siis ööbimisega oli suht paanika, sest karavanipargid olid täis ja päris telgis ei tahtnud ka magada, talv on ju kurat võtaks.

Siinkandis on inimesed nimedega kitsid, ju said viimased mingi hetk otsa, nimelt 3 Murray jõge jne. Oma ööbimiskoha otsingutel põrkasime kokku ka ühe Murray jõega, millel mingil põhjusel silda pole. Selle asemel on trossidega praam, mis autosid tasuta üle veab. Selle praami kapteni elu on raske. Kui persekukkunud itmehed kirjutavad php-d siis persekukkunud meremehed opereerivad praami, mis silda emuleerib.

Lõpuks saime väga viisaka elamise, kõigest $75 ööpäevas. 2 tuba, konditsioneer, kööginurk, dušš jne. Ühesõnaga korralik elamine, umbes sama hinnaga oleks mingisse kollektiivsesse tuppa voodi saanud.

Reede oli siis esimene tööpäev. Korjasime tohutul hulgal apkesiine. Õhtul viisime ka oma uude Austraalia koju persetäie (mitte 36tk, vaid pigem 36 kg) tööd ehk apelsine koju ning pressisime neist mahla välja. Loomulikult ei teinud me seda mahlaapelsinidega, millel kivid sees ja maitsevad nagu hapud õunad, vaid ikka parimatest söögiapelsinidest.

Weikerie on idülliline maakoht, kus elab paartuhat elanikku ning 2 pangaautomaati, ühes on rohkem kui 500 dollarit. Istanduste vahel on vahava kiirtee (speedway, mitte highway), kui kiirus 110km/h etc.