46. päev

Kui me Waikerie-sse sõites ületasime känguru, siis püstitasime hüpoteesi, et viimased käivad apelsiniistandustes aplsiine järamas. Eile tegime esime katse: andsime kangurule aplesini. Roo võttis apelsini käppade vahele, veeretas seda veidi, hammustas tema koort paar korda, turtsatas ning andis teisele roole selle hapu marja edasi. Peale mitmeid minuteid kestnud koorimist, sai roo apelsini viljaliha kätte. Teist apelsini ei tahtnud enam keegi närida, mõni võttis väikse ampsu, turtsatas. See õnnetu mari jäigi sinna vedelema, sest roheline rohulible keset karget Austraalia talvepakast, erutas roosid palju rohkem.

Eelmise reede õdakul käisime kohaliku ööeluga tutvumas. Kõigepealt kohalik spordibaar, mis osutus rekkameeste pubiks. Seal oli vahva, kõik olid ilged sõpsid ja jõid purgis Victoria Bitterit (sic!). Nad soovitasid Kaupsil footy meeskonda minna, pidavat $1000 nädalas maksma, kui oskab palli püüda. Footy on Austraalia jalgpall. Pall ise on nagu ameerika jalgpalli pall, väljakul on korraga 36 (18:18) meest, iga 15 meetri tagant peab pall maad puudutama ning palli sööta ei või, käega võib ainult lüüa. Väravateks on 4 posti, kui pall läheb keskmiste vahelt läbi, saab 6 punni, kui äärmiste vahel, siis ühe. Kusjuures pall võib postide vahel läbi minna kuitahes kõrgelt jne. Käisime seda laupäeval vaatamas, tundub vahva mäng.

Homme hommikul vara, veidi peale koitu ning enne apelsinipuude kuivamist, tõmbame Commodore purjed täide masti ning võtame kursi läände. Läbides poolteist tuhat meremiili, mille loodame läbida vähem kui kahe päevaga, jõuame Perthi.


Pildid on siin. Esimene pilt on pühendatud kõigile nöördfolkloori austajatele :P