82. päev

Elu Austraalias on ilus nagu tuhandepealine lambakari keset lõputut haljendavat aasa või lill. Kevad kütab ilma ning hostel on täitunud sakslastega.

Sain vahepeal targaks. Nimelt ei ole me veskis lihtsalt neegrid vaid meie ametile on aukartustäratav nimi antud: HERKULAOPERAATOR. Niisiis: kui oled lõpetanud oma hommikuse herkulapudru, millel silmaks tükike taluvõid ning ilmatu larakas mustikamoosi, võid sulgeda silmad ning näha lõputiitreid, milles on 1 rida umbes selline

Herkulaoperaator: Martin Borman

Veskis võib võhikule tunduda, et herkulaoperaatori töö on primitiivne ning keegi ei pane tähele, kui sa jahuse ninaga ringi töllerdad. 1 öö juhtus nii, et Paul oli nina seekord liigjahuseks teinud ning seetõttu põhjustasid halvad kemikaalid tema ajus kummalisi muutusi. Viimased bäädisid muutustega motoorikas ning tulemusena andis ta kupjale (supervisor) pasunasse.

Peale jahuskandaali on veskis üsna kiired ajad, kuna peame Kaupsiga katma 24h/5 päeva. See teeb siis 12h vahetuse kohta. Peale esimest sellist nädalat sain aru miks aussid ei taha nii tööd teha. Mitte et nad laisad oleksid, vaid palju pragmaatilisem põhjus: nad on ihned. Aussid maksavad astmelist tulumaksu ning teatud punktist tundub prolele õigustatult, et riik röövib teda.

Ennustus: 1 hetk tuleb veskist põhjalik ülevaade.